Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
 



Seli mõis

Webbyt
Sitemap Our Team   Print Prindi
Webbyt
 

Seli küla kohta pärineb esmateade aastast 1241 Taani hindamisraamatust (Selkius).

Seli mõis oli olemas juba 1474 aastal(Sellige), mil läänimees Hans Lode müüs selle koos veskiga Pirita kloostrile.

Mõisa omanikeks on olnud Wrangelli, Meyendorffi, Roseni, Stenbocki, Tiesenhauseni ja teiste aadlisuguvõsade esindajad.

1832. aastal müüs Johann von Stenbock mõisa krahv Paul von Tiesenhausenile, kelle suguvõsa kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Võõrandamise järgselt sai mõis Punase Risti omaks.

17. sajandi lõpul oli mõisamaja puidust ja õlgkatusega.

Täna on mõisaansambli peahoone kahekorruseline krohvitud paekiviehitis, mille põhiosa pärineb 1770-ndatel aastatel maanõunik Gustav Erich von Roseni ajast, kuid selle algsest ilmest on üsna vähe säilinud. 19. sajandi II veerandil, Tiesenhausenitele ajal ehitati tagafassaadist tugevasti eenduvad tiibehitised. Samal ajal kujundati ka siseruumid. 19. sajandi lõpus täiendati hoonet rõdudega, tagafassaadile lisati veranda. Pärast 1905. a. põlemist taastati maja mõnevõrra muudetud kujul. Saali sisekujunduses sai valitsevaks neoklassitsism. Saali naaberruumis on neorenessanss-stiilis kahhelahi.

 Peahoone-esist muruväljakut ümbritsevad tall-tõllakuur, ait ja valitsejamaja. Peahoone taga on liigirohke looduslik park allikaile rajatud tiikide ja Keila jõe kaldaterrassidega. Pargis on säilinud klassitsistlikus stiilis rotundjas paviljon, mis restaureeriti 1997. a. Mõisaansambli tuumikut piirab kõrge paekivimüür.

Kaitseministeerium ostis Seli mõisakompleksi 2006.aastal ja alustas ulatulike renoveerimistöödega. Tänaseks on täielikult renoveeritud vesiravila, taastatud peahoone 105 aastat kinnimüüritud 12 akent, terrass, trepid, katus ja korralikult üle värvitud.

Lisaks on rajatud uus kaev/pumbajaam, reoveepuhasti ja katlamaja. Kuuekümnendatel aastatel kinniaetud mõisatiik on uuesti avatud ja seal asunud allikas ellu äratatud.

Seli mõis kui kultuurimälestis kuulub muinsuskaitse alla.

 
Web2